Käisime kodus

No nii, tundub, et seda põnevat postitust pidi natuke aega ootama, umbes aastajagu. Vahepeal arvasin, et ei kirjutagi siia enam midagi, kuid eile öösel enne magama jäämist lugesin ühe sõbranna blogi ning siis tekkis endalgi soov viimased sündmused, enne siit kontinendilt lahkumist, kirja panna. Kõige tipuks on mul praegu palju aega, nii palju, et tahaks juba sammud kodu poole seada, sest mida sa muud ikka teed, kui jalaümber on mingi kipsilaadne asi, mis ei lase korralikult tööd ega trenni teha. Alustan siis sealt, kust pooleli jäi, ehk siis eelmise aasta juuli. Mõtlesime Ivariga juba pikalt, et peaks suvel ikka koju minema , sest minu õde sai lapse, Ivari isal suur juubel ning väike koduigatsus kummitas ka. Piletid said ostetud juba märtsis, aga täpsemalt me sellest eriti kellelegi teada ei andnud. Ühel juulikuu õhtul lasime ennast Märdil lennukasse visata ja seiklus saigi alata. Hommikuks jõudsime Singapuri, kus päevakese veetsime ning turistile kohustuslikud vaatamisväärsused üle vaatasime. Õhtul uuesti lennukile ja hommikuks jõudsime Helsingisse, kus issi oli vanaemaga vastas. Sealt edasi läksime üllatasime mu õde, kus sain lõpuks kuue päevast Indrekut süles hoida. Nüüdseks siis kahekordne tädi Piia. Siis laevale, lõpuks kui kodumaa pinnale jõudime, oli ikka väga hea tunne. Liikusime poodi, kust ma lihtsalt ei suutnud ära valida, mida süüa tahan, Eesti toidud on ju nii head ja ammuilma olid selle neelud. Kui linnast liikuma hakkasime, helistas issi Liisule ja ütles, et Piia saatis talle aussist paki ning Liisule oli ka seal midagi sees. Liisukas jalutas rabasse samal hetkel, kui me ta autoga kinni püüdsime. Iss ütles talle, et tule see tagumine uks, seal on üllatus ja... see reaktsioon oli nii äge, Liisul ei tulnud ühtegi sõna suust välja! Edasi jõudsin veel Marise ära üllatada ja loomulikult ka Mirjami, kes pidas õhtul sünnipäeva, jalutasime Ivariga ta aeda ja armas Mirjam vajus mu kaela nutma ja naerma segamini. Ööbisime sarapikus, tahtsime veel peidus olla, sest põhi üllatus oli tegemata, Ivari isa juubel oli laupäeval. Kogu laupäev oli ärevust täis ja tunnid venisid, kuni lõpuks oligi aeg Mäele sõita. See oli nii äge, kui tulime kuuskede tagant välja ja mitte keegi ei saanud midagi aru! Sünnipäev oli väga äge, vara hommikul tuli plaan Raasikule minna ja hiljem tulime sealt veel rongiga tagasi. Edasi möödusid päevad sõpradega olles, rannas, Rally Estonial, Pärnus, pidudel ja palju muud. Võin öelda, et need kaks ja pool nädalat kodumaal olid super ägedad, Eesti ilmad olid perfektsed ja peod, sõbrad, pere, loodus panid i-le täpi. Panen teksti lõppu video meie üllatustest ja sõprade ning pere reaktsioonidest, kui nad meid oodatagi ei osanud.

 

Ja meie pisike video https://www.youtube.com/watch?v=axFQJ8xxI9U