Ei midagi erilist..

Hommik algas nii toredalt! Teist päeva juba sõidan bussiga, mida juhib eriti äge bussijuht. Küsib kuidas läheb, viskab üle bussi nalja, räägib niisama juttu ja soovib alati ilusat päeva. Sellised inimesed muudavad ka kõige halvema tuju hommikuti heaks!

Pole ammu kirjutanud. Pole millestki suurest kirjutada ka, hetkel võtame elu rahulikult. Nüüd istun juba rongis ja mõtlen, mida huvitavat me teinud oleme. 

Päevad mööduvad enamasti kodu-töö-kodu-trenn-kodu režiimil. Hommikud hakkavad vara, võtan endale hommikuti aega sööki nautida, mitte kiirustada. Sõidan bussi ja rongiga tööle kokku 1.20h, naudin üksi olemist, mõtlemist, unistamist, inimeste vaatamist. Kui kunagi tundus mulle sõit linna kooli või rongiga 20min Ülemistesse tööle nii pikana, et ei viitsi seda üldse teha, siis siin olen sellega nii ära harjunud ja üritan seda aega targasti kasutada.

Nüüdseks on ka Ivaril farmipäevad täielikult tehtud. Varsti anname teise aasta viisa taotluse sisse, et see kaelast ära saaks. Ivaril läks farmis kiiresti, sain tal ühel korral külas ka käia. Linnast maale. Külvamise ajal oli üleval mõnus niiske mulla lõhn, tekitas miskipärast koduse tunde. Lisaks käisin persnaisega seenel, mida Eestis seenel käiguga võrrelda ei anna, aga sain selle siin vähemalt ära proovitud. Kõndisime tunnikese mööda liivast-mullast maastikku, otsides põõsaste alt seeni. Saagiks sain kaks seent! Tipphetk oli see, kui tahtsin ületada vee poolt ära uhutud liivast teed, astusin sinna ja vajusin korralikult muda ning liiva segusse kinni. Rohkem farmis teha midagi ei teinudki, puhkasin, sõitsime traktoriga, tegin süüa ning olin kutsa Bellaga.

Nädalavahetustel olen enamasti tööl, samal ajal kui sõbrad väljas aega veetmas käivad. Hetkel ei kutsu mind Aussi ööelu üldse, lihtsalt ei ole tuju. Lisaks ei viitsi väsinuna tööle minna. Ivar käis eelmine nädal Eestlastega väljas, kuid ei olnud ka suuremas vaimustuses. Ütleme nii, et Eesti seltskonda, pidusid ja olekut ei ületa siin miski. Seega, ei viitsi mina selle pärast endale pohmelli ja väsimust tekitada, sest see pole seda väärt. Ei viska seda kellelegi ette ja ei tee kedagi maha, tegemist on lihtsalt minu arvamusega, võib olla olen lihtsalt ära hellitatud ägedate jäkupidude ning üritustega.

Sain eelmise esmaspäeva vabaks, mis oli siin Western Australia päev, kuna Ivaril oli see ka vaba, siis mõtlesime, mida teha. Mu töökaaslasest hiinakas soovitas Fremanteli marketit külastada. Mõnus koht. Suures angaaris on palju erinevaid toidukohti, nipsasjakeste, riiete, magusa, söögi, nänni jne müüjaid. Saab palju erinevaid sööke proovida ja niisama mõnusalt kaupa uudistada. Jalutasime Fremantle tänavatel ringi, äge koht on. Üks Perthi vanimatest linnaosadest. Mitmes kohas mängisid tänavamuusikud, mustkustnik ja tsirkuseartist tegid trikke. Tore vaheldus nädalavahetuseks, soovitan kõigil külastada.

Midagi muud eriti teinud ei olegi. Hetkel on selline säästmisperiood, et tahaks mingi korraliku summa kõrvale panna ja ringi reisida. Ostsime septembriks Sydneysse lennukipiletid ära. Austraaliasse tulles oli kindel plaan ja Ivari suur soov Rally Australial ära käia. Seega mõeldud ning plaanidesse võetud. 9. september lendame Sydneysse, seal tiirutame päev otsa linna peal, pärast võtame rendiauto ja sõidame edasi Coffs Harbouri. 11-14 vaatame rallit ja pärast seda tahame veel Gold coastile jõuda ning Brisbanes ära käia. Seega saaks juba kaks osariiki korraga külastatud, NSW ja Queensland.

Registreerisin ennast CBH tööle ka ära. Kui hästi läheb, siis saan umbes oktoobrist, kui viljavõtuperiood hakkab, viljahoidlasse tööle. Selleks pean läbima koolituse ja olema kohe valmis tööle startima. Andsin nõusoleku, et saan ühelt saidilt teisele edasi liikuda, seega kui alustan põhja pool tööd ja seal saidil saab töö otsa, saadetakse mind edasi lõuna poole. Tööks oleks siis kas kaalumajas autode kaalumine ja paberite ajamine, viljaproovide võtt, viljatüünide kinni katmine, viljaautode juhendamine vms. Töö kestaks umbes kolm kuud, kuus päeva nädalas ja umbes 12h päevas. Mis teeb sellest raske, kuid tasuva töö. 

Hetkel töötan ise veel kohvikus, kuid see töö hakkab vaikselt juba üle viskama, tahaks midagi uut, viis päeva nädalas, esmaspäevast reedeni, sest nädalavahetus on ainuke aeg, mil meil Ivariga võimalik midagi koos teha.

Rohkem midagi meelde ei tule, mis kirja panna. Ilmad on jahedamad, kohati sajab vihma - Austraalia talv. Meenutab natukene Eesti halba suve. Me oleme siin kaugel juba kaheksa kuud olnud, uskumatu, kuidas aeg lendab..

Kui ajast rääkida, siis mainiksin ära, et meil saab Ivariga 3 aastat. KOLM!!! Vot see aeg on veel kiiremini läinud. See on olnud parim aeg mu elus ja loodan, et kogu mu elu nii kiiresti ei lähe. Ta on mu kõige suurim tugi, toetaja ja hoolitseja. Ma ei kujutaks oma elu siin ega Eestis temata ette. Parim otsus oli koos Ivariga siia tulla, ta on mu päike igas päevas. Aitäh sulle! Armastan sind! 

Selline see väike postitus ongi, suurte uudisteta. Väike märguanne sellest, et me siin ikka olemas oleme ja elu käib. Olge tublid, igatsen pere, sõpru, oma inimesi.. Vahepeal rohkem vahepeal vähem..

Luban, et järgmine postitus on juba natuke põnevam ;)

Juhtus väike õnnetus

Kvaliteet hommikud, kui koos süüa saame

Ivar ja cupcakes

Kuivatatud känguru

Dumplings

Ei näinud, kui pilti tehti

Saime leibaaaaaaa

Mäletan, kui mu sõbranna meie Aussi tulnud ühise tuttava kohta rääkis, et kas ta tuli siia ainult süüa tegema. Kui aus olen, siis minu päeva tipphetked on hetked siin ka seotud toiduga. Tahan midagi uut huvitavat kogu aeg proovida ja kuna mõndade toitude toorainet on siit lihtsam ning odavam saada, siis katsetused toimuvad üsna tihti. 

Koosolek

Kodu

Piia