Natuke aega eemal: April 2014

Pole lihtsalt viitsinud ennast kokku võtta ja kirjutada, kuid lõpuks mõtlesin, et annan endast natuke märku.

Esmalt kõige paremad uudised - mul on KÕIK teise aasta viisa jaoks vajalikud farmipäevad tehtud, done.. Ma ei pea enam sellega oma pead vaevama. Lisaks läheb Ivar 28.04 oma viimaseid päevi ära tegema. Ta sai samasse farmi külvamist tegema, kus ta novembris vilja võttis, seega mõnus kodune sinna minna, sest selle perekonnaga saame siiani väga hästi läbi.

Vahepeal jõudsid Eestist minuni jutud, et mul ei pidavat siin üldse hästi minema ja plaan on kiiremas korras siit mandrilt tagasi kodumaale tulla. Pean kahjuks kedagi kurvastama või rõõmustama, et selline jutt ei vasta kohe üldse tõele. Meil läheb siin nii hästi, et plaanitud tagasituleku aeg lükkub kindlasti edasi. Selliseid jutte kuuldes saan veel rohkem aru, et siia tulek oli kuradima õige otsus. No päriselt ei saa aru, kes ja miks selliseid asju välja mõtleb, kas elu on seal tõesti nii igav!? :D

Viimased nädalad farmis möödusid suures ootuses Perthi tagasi tulla. Keha oli liialt väsinud öötööst, kuid pean jälle ütlema, et mul vedas siiski farmitööga, ma ei pidanud kuid kuskil küürakil midagi korjama või elama koos nii paljude erinevate rahvustega, keda sa võibolla kogu elu jooksul Eestis ka ära ei näe. Lõpuks hakkasid tööd õhtul kella kaheksa ja kaheteist asemel kella kolmeks neljaks hommikul nihkuma, seega ei pidanud päeval magama ning sai Margaret Riveri kandis ringi vaadata. Tegemist on super ilusa alaga, kus leiduvad surfarite lemmik rannad, tohutult veiniistandusi, pruulikodasid, shokolaadivabrikuid, jäätisevabrikuid, juustuvabrikuid ja muidu ahhetama panevaid kohti. Käisime Kerdiga kahel päeval nii paljudes kohtades, kui jaksu ning aega oli. Maitsesime super veine, mitte just kõige paremaid õlusid, maitvaid jäätiseid ja muud head. Lisaks sai seal ka korralikult rahakotti kergendatud, sest seal on mida kaasa tuua. Ühel ööl peale 17h tööpäeva ütleski ülemus lõpuks, et kuna vihma sadas ja viinamarjad imevad vee endasse sisse, siis suhkrutase seal langeb ning tuleb oodata, kui nad rohkem kuivanud on(3-10päeva), et ta ei tea kui palju tööd tulemas on ja millal, seega pole mul mõtet lihtsalt karavanis passida ning tööd oodata, võin koju minna! Pakkisingi oma asjad ja tulin järgmine hommik bussiga lõpuks koju.

Perthis puhkasime nädalavahetuse, tegime väikese grilli sõpradega ja lobisesime niisama. Jaanipäeva tunne tekkis, sest vihma sadas, grilli lõhn õhus, pusad seljas ja istusime varju all, ümber niiske õhk.

Uuel nädalal alustasin tööotsingutega.. See nii tüütu tegevus, kuid peab! Niisiis alguses surfasin lihtsalt gumtrees, seekis ja hays. Mõne päeva pärast panin gumtreesse tööotsimiskuulutuse ka ülesse. Mingeid pakkumisi tuli, aga olin liiga valiv. Viisin veel resumeesid ka laiali ja lootsin, et küll midagi tuleb. Olen siin ära hellitatud kiiresti töö saamisega ja peale ühte nädalat olin juba närvis, et midagi ei leia. Ivar lohutas mind ning ütles, et tuletaksin meelde, kui kaua meie tuttavatel aega on läinud. Kuid siiski, ma olen kärsitu ja tahan kõike kiiresti saada.

Olin maininud Helenile, et kui ta kodumaale tagasi läheb, oleksin valmis ta töö üle võtma(ta läks minu asemel, kui farmi läksin, Tony juurde, kohvikusse tööle). Nii siis, uue nädala teisipäeval, peale kesklinnas töövestlust, tuli mulle sõnum Tonylt "are u ready to work?". Ptuiptuiptui, ei suutnud jälle oma õnne uskuda. Pidin juba kolmapäeva hommikul poole kaheksast tööl olema ja lasin pühapäevani välja.

Vahepeal juhtusid meiega mõned sellised asjad ka, et pidi endalt küsima, miks meie, kuid eks meil ole muidu siin mandril hästi läinud ja mõned mustad pilved kulusid selgesse taevasse ära ka. Esiteks läksid Ivaril prillid katki, uute ostmine pole just kõige odavam, siis läks auto käigukast, kuid lõpuks saime uue käigukasti romulast ja mu kullakallis õlinäpust mees on nii osav, et vahetas selle hoovis natukese jamamisega põlve otsas ära. Lisaks hakkas külmik nalju tegema ja külmetamise asemel soojendas. Järgmiseks tuli välja, et uuel autol pole immobilaiserit, mida ümberregistreerimiseks vaja on, seega pidime selle veel peale panema, veel üks välja minek. Kõige lõpuks, farmist bussiga tagasi sõites lakkas mu uus ipad töötamast ja hakkas oma elu elama. Õnneks vahetati see kohe tasuta applestores ära.

Töö on nagu ikka Ivaril viis päeva nädalas, minul nii kuidas juhtub. Hommikul ärkame natuke peale viit, teen hommikusöögi. Siis tööle. Enamasti viiest koju ja vähemalt kolm korda nädalas üritame jõusaali jõuda. Siis söök, mõni seriaal või Ivaril fifa ning üheksa paiku juba magama minek. Jõusaaliga siin see hea asi, et avatud 24/7, seega mine millal tahad, endal on sisenemiseks kaart olemas, nädalamakse läheb automaatselt kontolt maha. Ega muud huvitavat nagu toimunud ei olegi, päeval lähevad nii kiiresti, et märkasin praegu, et meil sai pool aastat siin täis. Uskumatu kuidas aeg lendab! Kohati on väike koduigatsus ka peal, aga selle saab skypega ära ajada. Minul on veel tekkinud Eesti toidu isu. Must leib, eriti veel empsi tehtud, ajab lihtsalt suu vett jooksma, kui selle peale mõelda. Kuid mis siin ikka, kaks aastat on elus nii väike aeg ja pigem kahetsed seda, mida ei teinud, kui seda mida tegid. Seega tuleb viimast võtta!

Räägin natuke Austraalia toidust ka. Kuna esimene hoiatus mu sõbrannade poolt siia tulles oli see, et võtad siin kindlalt juurde, siis räägin, miks see nii on.

Nimelt on Aussis kogu kiirtoit nii odav. Hungry jacksist korralik ports burger, friikad, kastmed, jäätis, milkshake ja soft drink(täida palju tahad) kokku umbes 10$ või vähem veel. Poes pizzad, friikad, krõpsud maksavad mitte midagi, lihtsalt väga odavad. Mäkil ja domino pizaal on oma mobiiliäpp, millega võid ette tellida üks kõik kust oma eine. Kõik odav on veel nii lihtsaks tehtud. Seega kui tahad odavalt ära elada, pead arvestama, et kaalunumber tõuseb rahakotiga koos. Sellepärast ongi Aussis nii palju ülekaalulisi, aina enam pannakse rõhku kaalulangetamisele ja tervislikule eluviisile.

Ise olen hakanud siin toidukvaliteedile suurt rõhku panema. Väljas eriti süüa ei taha, kuna mulle meeldib teadmine, mida ma ise oma toidu sisse täpselt panen. Kuna Austraalia kasvatab enam vähem kõik juurviljad, puuviljad jne, siis on kõike värsket siit aastaringselt saada, AGA.. korvi täis rämpsu on ikka poole odavam, kui korvi täis rohelist. Seega tervislikult toitudes pead arvestama suurtemate väljaminekutega. Kuid kõik on seda väärt, sest tead, et su keha oma igasugusest jamast puhas ja olemine on parem. Eestis ei olnud ma suur salati sõber, kuid siin olen hakanud neid armastama, iga õhtu värske salat nt maasikate, magusherne kaunadega, basiilik, kurk, tomat, peet jne. Lisaks quinoa seemned, mõni hea liha või kala. Uurin iga päev uusi blogisid, kust mida katsetada. Suhkru olen endal ka ära jätnud, asendanud natukese meega ja suurest shokolaadi sõltuvusest olen enam vähem lahti saanud. Ivar on ka roosuhkru peal, sool on ainult roosa kivisool ja veepudel peab kogu aeg kõrval olema.

Rohkem vist midagi kirjutada ei ole.. Peale selle, et meil hakkab siin maailmaotsas nüüd vaikselt tal tulema, mis sest, et päeval kisub kraadiklaas ikka korralikult üle 30 kraadi ja rannas saab vabalt käia. Õhtud on juba kohati jahedamad ning soojemad dressid tuleb selga ajada.

Olge tublid ja suured tervitused sinna maade merede taha! Lisaks suuuuurimad kallistused ja õnnitlused kahele mu lemmik tüdrukule, Liisule ja Liisile, kes sel nädalal aasta vanemaks said. Igatsen teid väga!

Ja lõpuks üks minu jaoks väga tabav lause Austraalia elu kohta: "On suur vahe, kas inimene on oma kodus või reisil — viimasel juhul teeb ta paljugi, mida hea kasvatus kodus kunagi ei lubaks. Reisija eesõigus, lausa kohustus on olla uudishimulik ja oma nina igale poole toppida, sest miks muidu ta üldse kodust välja läheb." K.Ristikivi

Injidupi rand, mõnus ära peidetud paradiis

Otsisime Kerdiga põnevaid kohti

Viimased päevad shokahoolikuna

Cheeky monkey pruulikojas õlude proovimine

Millers ice cream factory

Winery

Howard Park winery, koht kus ise viinamarju pickkimas käisime, sain sealt maailma parima muscat rose veini. Nii maitsev! Teevad Mad Fish veine ka, neid Eestis olemas