Farmi-Piia

Tervitused Dunsbouroughst! 

Kiire väikene postitus, näitamaks, et meil siin ikka elu käib ja tööd on. Kuna hetkel teen oma farmipäevi öösiti viinamarjakorjamisel spotter olles, ei ole lihtsalt aega ega jõudu midagi kirja panna. 

Nii, kuuaega tagasi ühel reedel tuli Kerdile, Ailarile ja mulle sõnum, et pühapäevast hakkab töö Margaret Riveri kandis pihta. Laupäeval nautisin veel viimast suurlinna päeva, käisime Mandurahis 10 inimesega paadiga jõepeal sõitmas ja sõime rämpsu. Pühapäeval pakkisin kotid kokku ning asusime etteantud aadressi suunas liikuma. Läksime kahe autoga, millest üks, tund enne kohale jõudmist, otsad andis ja meist maha jäi. Dunsboroughi kohale jõudes ja oma karavani võtme kätte saades, ehmatasin alguses küll ära ja mõtlesin, et kas tõesti siin pean ma umbes kaks kuud elama. Ivar lohutas ja ütles, et hoia farmipäevad ja dollarimärgid silme ees, siis saad ilusti hakkama. Sättisime ennast sisse ja läksime tööle. Esimene õhtu olime kolmekesi, aga edaspidiseks sain mina omale uue partneri. Seega Kert on Ailari spotter ja mina olen koos ühe umbes 50-60a aussi mehe Brianiga. Meil sujub töö hästi ning oleme ülemuse jaoks heas nimekirjas. Vähemalt nii mulle tundub, kuna oleme saanud kliente kes on ülemuse jaoks väga tähtsad, seega ta usaldab meid palju.

Tööst kirjutasin eelmises postituses lähemalt, seega sellele enam oma uneaega ei raiska. Kirjutan üleüldiselt nädalast. Töö hakkab siis sõltuvalt korjatavate ridade või vajaminevate kastide/pinide arvust. Mõni päev lähen tööle kaheksa õhtul ja jõuan koju viis hommikul, mõni päev jõuan koju alles kümme läbi hommikul. Seda ei tea kunagi täpselt kaua läheb. Alguses oli päeval magamine minu jaoks väga raske ja õhtul tööle minnes olin täitsa zombi, aga nüüd hakkab režiim vaikselt sisse harjuma. Mõned ööd on tüütud selle poolest, et peame masinat kaks korda pesema, kuna liigume ühest istandusest teise. Pestes saan tavaliselt läbimärjaks, siis on vaja riideid vahetada ning vastik niiskus ja külm on naha vahel. Näiteks eile juhtus selline lugu, et varupüksid, mis ma proovimata kiiresti kaltsukast 5$ eest kaasa haarasin olid mulle täiesti väikesed, seega teises istanduses töötasin vastikult märjana.

Hetkel näevadki meie päevad välja nii, et hommikul magama, päeval üritame magada, vahepeal sööme natuke, ärkame enne tööd ülesse, sööme jälle, sõidame tööle ja siis hommikul koju tagasi. Õnneks lendavad need päevad siin ikka väga kiiresti ja saan oma puuduolevad farmipäevad siit kätte. Betty saatis mulle Narambeenist kirja, et sain 42 seal tehtud(AITÄHHHH!!!) ja 5 sain veel farmist, kus Ivar töötas, seega mul 41 ametlikult veel vaja teha, mis kohe tehtud, kuid olen siin hooaja lõpuni.

Paar seika, mis minu jaoks huvitavad:

* töötades on suured ämblikud mu jaoks juba nii tavalised nagu Eestis keldris keldrikakand, üritan neid enda istumisealt eemal hoida ja lihtsalt ei taha neid enda peale ronima, muu on okei. Eile ronis üks pirakas mul käie peal, ehmatas natuke

* ööjooksul võin kõndida paarist kilomeetrist kuni kümne kilomeetrini, oleneb ridade pikkusest, mida võtame, sest lühemate ridade võtmisel ei ole mõtet masinale tagasi ronida

* ühes istanduses oli nii palju jänese auke, et pidin vaatame, et sisse ei astuks ja jalga ei murraks

* masin oli ühel ööl nii libe, et kukkusin keset sõitu poole redeli pealt alla, õnnelikult, õnneks..

* jänesed on tavalised ridade vahel hüppavad, hiired veel tavalisemad, lisaks ägedad erkrohelised lehekonnad

* üks känguru hüppas mulle eile vastu, passis veits ja siis pööras kõrvale ning läks minema. Öösiti ja hommikuti koju sõites pole veel ühtegi korda olnud, mil ma näinud neid poleks. Lisaks on ümberkaudsed põllud neid paksult täis

* pinnide, mida me viinamarju täis korjame hinnad varieeruvad keskmiselt 400-2500$, kõik oleneb sordist, maitsest, mahlasisaldusest ja paljust veel. Umbes kümme aastat tagasi, kui mari oli väga hinnad ja ei olnud nii palju istandusi võis mõne pini(üks tonn umbes) hind olla 10000$, kokkuostjad olid nõus kvaliteedi eest väga palju välja käime. Me korjame öösiti keskmiselt ühes istanduses 50 pini, seega 500000$ ühel õhtul teenida pole paha

* hetkel töötame kuus kuni seitse ööd nädalas, minul tuli kuue päeva eest 62 tundi ja poistel seitsme päeva eest 81 tundi

* lisaks chaser binile õppisin ma rida korjates ka kombainiga sõitma, kes oleks seda arvanud, et ma siin Aussis nii paljud masinad selgeks õpin

Ühel nädlavahetusel käisime ka Perthis Märdi sünnapäeva pidamas, kõik läks üle ootuste hästi. Kuna meil uus maja, siis kartsin, et pärast ei jää majast midagi järgi, kuid Märt tegi head tööd ja koristas ilusti kõik ära. Ja ta ei jäänud enne külaliste lahkumist magama ka, mis oli minu suurim mure :D poiss võttis ennast kokku!

Rohkem nagu polegi midagi kirjutada, hetkel ongi hilja üles, veel hiljem voodi ja nii see rikkus majja toodi.

Loodetavasti saan sel nädalavahetusel ka Perthis ära käia, tahaks ühe päeva oma mõnusas voodis välja puhata!

Ilusat vabariigi aastapäeva meile tagant järgi ja palju õnne sünnipäevaks Tiina Rühka!

Piia

Meie siinne kodu, naabriteks on aborigeeni pere, kes ei ole sellised, nagu neist enamasti räägitakse. Sõbralikud inimesed ja täna naine just rääkis, et oleksin üksi sõites ettevaatlik, kuna Aussis liigub igasuguseid imelikke ringi ning kui autot tahetakse peatada, siis sõidaksin kindlalt edasi.

Poiste tuba

Minu tuba ja köök, kusjuures meil voodikohti kaheksa, kuid ma ei kujutaks elusees ette, kuidas nii paljukesi siin elada. Eemal samasuguses elab umbes seitse korealast üheskoos, kuid nad pisikesed ka.

Pisike köögike

Dunsboroughi rand, linn meenutab Haapsalu, mõnus pisike, kõik käe ja jala juures

Meie nunnu kolmejalgne sõber, kes ühel õhtul meile külla tuli. Nimeks 

Panid poisid talle Threebod

Võtsin Kerdilt öise pildi masinast

Kleepuv ja igasugust jama täis masin

Magus raha

Mu ridade süsteem, kes ja kuidas kuhu minema peab. Paika pandud süsteem

Varahommik, planeet Veenus särab taevas

Haned, pardid, kanad ja paabulinnud, ajasin neid hommikul masina eest ära

Keset ööd kombaini roolis

Tavaline teabox

Ema ja isa oma pojaga

Farmiseltskond Kert, Piia ja Ailar

Uued tööpõllud

Viimasest postitusest on juba nii palju möödas, et pean mõtlema mida tehtud, kus käidud ja mis üldse uudist.

Parim uudis on see, et kaks kuud asja ajamist ning saime lõpuks oma maja. Asume Ballajuras, mis on umbes 7km meie vanast elamisest, kesklinnast kaugemal. Maja on suur, mõnus kodune. Nelja suure magamistoaga(meil Ivariga veel oma vannituba), kahe elutoaga, lahtise köögiga, mõnusa tagaaiaga, suure garaaziga ja konditsioneeriga. Hetkel oleme siin kolmekesi, aga varsti tulevad Tiina ja Mart ka siia.

Räägin siis käikudest. Ühel vabal päeval käisime Ivariga Whiteman loomapargis. Seal saime lähedalt vaadata Loomi, mida eriti enam mujal maailmas ei ole ja siin on nad looduskaitse all. Jalutasime känguru aedikus, kus saime neid sööta ning katsuda. Lisaks olid eriti meeldejäävad koaalad, vombat ja opossum. 

Vabadel päevadel oleme ikka proovinud randa jõuda. Ostsime bodyboardid ka, millega saab lainetel sõita. Vahepeal on laine nii suur olnud, et võimatu on üldse seal vees midagi teha, kohati ajab hirmu nahka. 

Ivar sai meil vahepeal 26, kuna ma pidin õhtul tööl olema, seega tegime hommikul pannkoogid Mäetalu moodi ja sõime mu tehtud oreojuustukooki.

Eelmine pühapäev oli Austraalia päev, mis on siin kõige suurem püha. Kogu linn on lipuvärvides ja hommikust peale toimuvad erinevad üritused. Mina olin hommikul kohvikus tööl ja poole päeva pealt ütles ülemus mulle, et saan aru, et tahad juba koju minna, seega sain ühest ennast koju sättima ja liikusime siis Ivari ning Märdiga ühte parki, kus Merle ja Toodo ning suur hunnik eestlasi piknikku pidas. Sõime jõime seal, mingi hetk hakkasime kesklinna liikuma, et ilutulestikku näha. Ma ei ole kunagi nii võimast ilutulestikku näinud, väga äge oli! Kusjuures sellest saigi mu viimane tööpäev kohvikus, sest uueks plaaniks oli farmi minek. Õnneks leidsin endale kohe asendaja, Heleni, meie Dianella majast.

Ühel laupäeval korraldasid meie vanad/esimesed majakaaslased Sorrentos kokteilipeo, kuhu mina, Ivar ja Märt ka oodatud olime. Panime ennast viksilt ning viisakalt riidesse ja läksime peole. Mõnus istumine ning tutvusime uute inimestega. Peo käigus tuli jutuks Kerdi ja Ailari farmi minek. Ütlesin, et oleks ka huvitatud, kuna farmipäevad peab ära tegema ning mida varem, seda parem. (Ivar saab arvatavasti Eesti kevadel/Aussi sügisel meie vanasse farmi külvama minna, seega ma peaks ise kuhugi minema) Triinu oli eelmine aasta seal töötanud ja sai hästi ülemustega hästi läbi, seega ei jäänud meil muud üle kui kõik koos farmeri juurde kohale sõita ning ennast ära näidata. 

Räägin tööst lähemalt. Meie ülemus pakub viinamarja koristus teenust erinevates istandustes. Tal on olemas suured kombainid, mis korjavad viinamarja. Enne selle kuulmist arvasin ma siiani, et viinamarju korjatakse käsitsi. Igaljuhul, töö toimub öösiti, kuna päeval on liiga kuum ja viinamarjad peavad olema maha jahtunud. Seega oleme viimastel päevadel tööle läinud 9-10 aeg õhtul ja olenevalt koristust vajavate ridade arvust läheb meil aega. Üks hommik sain kell üheksa voodisse ning täna öösel veerand viis. Minu tööks on hetkel olnud spottimine. Öeldakse ridade arv,  siis vaatan kuidas neid jagada, nii et chaser binil ja kombainil oleks hea vagude vahele keerata. Näitan taskulambiga kuhu vahesse peab chaser bin minema ja teen risti postile ning näitan kombainile, millist rida võtma hakkab. Vaatan marjade kasvu vahe, mille järgi pannakse kombainil korjamismehanismi kõrgused. Kui korjamine käib, vaatan üle kui puhtalt võetud on. Kui juhtub, et masin teeb tööd mustalt või näiteks viinamarju on maas palju ja taimed saavad palju kannatada, anna kohe juhile teada ning vaatame, mida peab muutma. Töö on suht must ja kleepuv, kuna masina taga käies pritsib viinamarja mahla nii palju peale, päeva lõpuks oleme nii kleepuvad, et vastu seina joostes kleepuksime sinna tõenäoliselt kinni. Aga need viinamarjad.. Neid ei anna poe omadega võrreldagi. Nii magusad, värsked, söö palju tahad. Keset ööd kilomeetreid kõndides on hea energiaallikas. Lisaks sõidsin ühel päeval chaser biniga ka. Vanem john deer, kui eelmises farmis, aga sain hakkama. Tööks on siis vagude vahel sõitmine ning kombain laseb kõik viinamarjad tagaolevatesse binidesse. Vagu on kitsas ja pead jälgima, et kuhugi posti sisse ei sõidaks ning et kogu viinamari täpselt kasti läheks, sest kombainijuhil on seda raske jälgida, tema töö on võimalikult otse sõita, mitte poste ja taimi kahjustada.

Praegu on hommikud/päevad rasked olnud, kuna kindlat reziimi pole veel kujunenud, seega magamine käib jupiti ning kohati on täitsa zombi tunne. Aga eks varsti harjub ära ning tööd on umbes kaks kuud, sel juhul pole hullu. Hetkel käime tööl umbes 13km kaugusel meie majast, täna öösel lähme juba võibolla kaugemale. Järgmisel nädalal sõidame Margaret Riverisse, kus elame karavanpargis. Seal on palju tööd ning suured istandused, seega kolin natukeseks meie mõnusast kkodust välja.

Mainin veel ära suured ämblikud, kelle võrgud on ehitatud risti ridade vahele. Mina kui suuuur ämbliku foobik olen vähemalt nende kartusest üle saanud. Pimedas vagude vahel joostes ei saa lihtsalt midagi teha, kui käega võrk katki lüüa ja edasi minna. Harvad pole ka need korrad, kui võrku ei märka ja jooksen näoga sinna sisse. Siis puhastad ennast sellest eriti kleepuvast ämblikuvõrgust ja loodad, et kuskil selja peal sul sõbrake ei roni.

Ivar on labourer, ehk siis tööline, kes teeb objektidel enamasti kõike, mis teha vaja. Palk on hea ning töökaaslased ka. Tööd pidi palju olema, seega temal ka muret ei ole.

Siit siis selline kokkuvõte, vabandan kui jutt keeruline või süsteemitu tundub, kuid vabandan ennast sellega välja, et käisin öösel tööl ja aju ei tööta veel kõige kiiremini!

Koaalabeebi

Opossum

Vombat

Ivar katsus esimest korda elusat madu

Albiinokänks

Ivari sünnipäevatort

Viksilt kokteilikale

Suur armastus

See lipp oli kindlalt vähemalt poole jalgpalliväljaku suurune

Lennushow

Telefoniga head pilti ei saanud

Dianella burksipäev, ise tehtud, hästi tehtud

New sweet home

Bodyboardiga proovin lainele saada

Viinamarja korjamis kombain ja traktor, millega sõitsin. Hommikune masinate pesu ja puhastus, peale 11h öist korjamist

Mega mahlased ja magused viinamarjad

Igaöised sõbrakesed

Õnnelikud, väsinud ja kleepuvad spottijad varahommikul

Puhas töö see ei ole

Piia